Kui ärevus ja ülemõtlemine hakkavad sinu elu juhtima

Mõtted võivad keerelda ikka ja jälle samade küsimuste ümber. Mis siis, kui midagi juhtub? Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Mis siis, kui see tunne tuleb tagasi? Miks ma seda nii palju mõtlen? Miks ma ei suuda lihtsalt rahuneda?

Ülemõtlemine võib muutuda omaette ringiks. Mida rohkem püüad oma ärevust mõistuse abil kontrollida, seda rohkem võib tekkida uusi küsimusi, kahtlusi ja hirme.

Ja ühel hetkel võib tunduda, et kogu sinu tähelepanu on suunatud sellele, kuidas mitte ärevil olla.

Ma tean seda tunnet omast kogemusest

Ma ei räägi ärevusest ainult teooria kaudu.

Olen selle ise läbi kogenud ja tänaseks on minu enda ärevusest möödas umbes kümme aastat.

See kogemus on üks põhjus, miks ma täna ärevusega seotud nõustamisega tegelen.

Ma tean, mida tähendab olla olukorras, kus mõistus tahab kogu aeg midagi lahendada, kontrollida või ette ära hoida. Ma tean ka seda tunnet, kui tahaksid lihtsalt tagasi selle inimese juurde, kes sa olid enne seda, kui ärevus hakkas sinu tähelepanu nii suurel määral endale võtma.

Minu jaoks ei olnud lahendus selles, et õppisin järjest rohkem ärevuse sümptomeid kontrollima või leidsin üha uusi tegevusi, millega ärevusest eemale tähelepanu juhtida.

Just seetõttu ei taha ma ka siin blogis anda sulle järjekordset nimekirja tegevustest, mida peaksid järgmisel korral ärevuse tekkides proovima.

Ärevusest vabanemine ei tähenda selle eest põgenemist

Kui ärevus muutub inimese jaoks suureks probleemiks, võib tekkida loomulik soov sellest iga hinna eest lahti saada.

Siis võib kogu elu hakata keerlema küsimuse ümber:

„Kuidas ma saaksin tagada, et ma ei tunneks enam ärevust?“

Probleem on selles, et mida rohkem hakkame oma sisemist seisundit kontrollima, seda rohkem võib tähelepanu sellele koonduda.

Nii võib tekkida ring, kus ärevus tekitab vajaduse sellest vabaneda, vabanemiskatsed suurendavad tähelepanu ärevusele ja suurenenud tähelepanu muudab ärevuse veel märgatavamaks.

Sellepärast ei taha ma sulle lubada kiireid nippe ega anda järjekordset „5 asja, mida ärevuse korral teha“ nimekirja.

Ma usun, et palju olulisem on mõista, mis sinuga tegelikult toimub.

Kui tunned, et oled sellesse ringi kinni jäänud

Võib-olla oled jõudnud punkti, kus sa saad ise ka aru, et probleem ei ole enam ainult üksikutes ärevates hetkedes.

Võib-olla sa:

• mõtled samu asju korduvalt läbi;
• otsid pidevalt kindlustunnet;
• jälgid liiga palju oma enesetunnet;
• kardad, et ärevus tuleb tagasi;
• väldid olukordi, sest kardad oma reaktsiooni;
• analüüsid pärast olukordi pikalt, mida oleksid pidanud teisiti tegema;
• tunned, et su mõtted keerlevad liiga palju iseenda ümber.

Kui tunned ennast selles ära, siis võib olla aeg mitte otsida järjekordset tehnikat, millega ärevust hetkeks vaigistada, vaid vaadata sügavamalt seda, mis seda ringi üleval hoiab.

Ma ei räägi sulle sellest kohast, kus sina praegu oled

Ma räägin sinuga inimesena, kes on ise seal olnud.

Minu enda ärevusest on möödas umbes kümme aastat. See ei tähenda, et minu kogemus oleks sinu omaga identne või et kõigil oleks üks ja sama lahendus.

Küll aga tähendab see, et ma tean omast kogemusest, kui kurnav võib olla elada nii, et suur osa tähelepanust on pidevalt suunatud ärevusele, mõtetele ja sellele, mida võiks veel teha, et ennast turvaliselt tunda.

Just sellepärast on minu nõustamise lähtekoht mitte õpetada sulle, kuidas oma elu ärevuse ümber korraldada, vaid aidata sul mõista seda, millesse oled sattunud.

Kui tunned, et ärevus, ülemõtlemine või pidev enda jälgimine juhivad liiga palju sinu elu, võid minuga sellest rääkida.

Nõustamine toimub üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.