Need on tuttavad laused inimesele, kelle jaoks ülemõtlemisest on saanud igapäevane osa elust. Mõnikord võib tunduda, et mõistus lihtsalt ei lülitu välja. Üks mõte viib teiseni, see omakorda järgmise küsimuseni ja lõpuks oled jälle samas kohas – mõtled läbi midagi, mis juhtus eile, midagi, mis võib juhtuda homme, või midagi, mida võib-olla üldse ei juhtu.

Ülemõtlemine võib olla tihedalt seotud ärevusega. Ja sageli ei ole probleem selles, et inimene „mõtleb liiga palju“, vaid selles, mida ta oma mõtlemise abil saavutada püüab.

Kui mõtlemisest saab viis end turvaliselt tunda

Ärevusega võib kaasneda tugev soov olla valmis selleks, mis võib juhtuda.

Mõistus hakkab otsima vastuseid:

Mis siis, kui midagi läheb valesti?

Kas ma oleksin saanud midagi teisiti teha?

Kas ma ütlesin midagi valesti?

Mis siis, kui see juhtub uuesti?

Äkki peaksin veel kord selle olukorra läbi mõtlema?

Esialgu võib tunduda, et selline analüüsimine aitab. Kui mõtlen piisavalt palju, äkki leian lahenduse. Kui analüüsin kõik võimalikud variandid läbi, äkki saan olla kindel, et midagi halba ei juhtu.

Aga siin võib tekkida lõks.

Mida rohkem püüad mõtlemise abil saavutada täielikku kindlustunnet, seda rohkem võib tekkida uusi küsimusi.

Ja nii hakkab ülemõtlemine ennast ise toitma.

Ülemõtlemise suletud ring

Võib tekkida väga lihtne muster:

ebakindlus → ärevus → rohkem mõtlemist → hetkeline kindlustunne → uus kahtlus → veel rohkem mõtlemist.

Mõnikord ei ole inimene isegi enam teadlik, millal see algas. Ta lihtsalt avastab, et on jälle tund aega mõelnud sama asja.

Seejärel võib tekkida teine probleem: inimene hakkab jälgima ka oma mõtlemist.

„Miks ma jälle mõtlen?“

„Ma ei tohiks nii palju mõelda.“

„Kuidas ma selle peatada saan?“

Ja nüüd on mõtlemine muutunud veel üheks asjaks, mida peab kontrollima.

Kas lahendus on õppida vähem mõtlema?

Mitte tingimata.

Kui hakkame oma mõtteid jõuga peatama, neid kartma või iga kord ärevuse tekkides otsima võimalust seda tunnet kiiresti ära kaotada, võib kogu tähelepanu jääda endiselt ärevuse ümber.

See võib anda hetkeks kergendust, kuid ei pruugi puudutada seda, miks on üldse tekkinud nii tugev vajadus kõike kontrollida, ette mõelda, analüüsida või end turvaliselt tunda.

Just siin muutub minu jaoks oluliseks küsimus probleemist sügavamal.

Mitte ainult:

„Kuidas ma saan vähem üle mõelda?“

vaid:

„Miks on minu jaoks nii oluline kõike läbi mõelda?“

Ma tean seda ka isiklikust kogemusest

Ma ei räägi ärevusest ainult teooria kaudu.

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud. Tean omast kogemusest, kui palju ruumi võivad ärevus ja mõtted inimese elus võtta.

See kogemus on üks põhjustest, miks ma täna ärevusega seotud nõustamisega tegelen.

Minu jaoks ei ole eesmärk õpetada inimest lihtsalt oma ärevuse sümptomeid paremini kinni katma või anda talle järjekordne nimekiri tegevustest, mida iga kord ärevuse tekkides kasutada.

Olulisem on mõista, mis on selle kõige taga.

Millised mustrid on kujunenud? Mida inimene tegelikult kardab? Miks on tekkinud vajadus pidevalt kontrollida, analüüsida või kindlustunnet otsida? Mida inimene püüab oma mõtlemise abil saavutada?

Kui töötada ainult nähtava sümptomi kallal, võib sügavam probleem jääda alles.

Kui tunned ennast selles loos ära

Võib-olla oled proovinud juba erinevaid viise, kuidas vähem mõelda.

Võib-olla oled otsinud internetist nõuandeid, lugenud ärevuse kohta, proovinud ennast mõtetest eemale juhtida või püüdnud lihtsalt „mitte mõelda“.

Ja võib-olla oled jõudnud punkti, kus tunned, et sa ei taha enam kogu oma elu ärevuse ja selle kontrollimise ümber korraldada.

Siis ei pruugi küsimus olla selles, millist järjekordset nippi proovida.

Võib olla aeg vaadata sügavamale.

Nõustamisel töötan ärevuse, ülemõtlemise ja nende taga olevate mustritega. Minu eesmärk ei ole aidata sul lihtsalt ärevust kinni katta, vaid mõista probleemi juuri ja seda, mis sinu ärevust tegelikult üleval hoiab.

Ma tean seda teekonda ka isiklikust kogemusest.

Olen ise seal olnud. Ja täna saan aidata sul seda teekonda mõtestada.

Nõustamine toimub üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit