Miks ma kardan ärevust ennast?
Pärast sellist kogemust võib juhtuda midagi väga inimlikku: sa ei hakka enam kartma ainult seda, mis sinu ümber toimub. Sa hakkad kartma ka seda tunnet, mis sinu sees tekib.
„Mis siis, kui ärevus tuleb jälle?“
„Mis siis, kui ma ei saa sellest enam välja?“
„Mis siis, kui mul tekib paanikahoog?“
„Mis siis, kui keegi märkab, et minuga on midagi valesti?“
Nii võib ärevusest endast saada asi, mida inimene hakkab vältima.
Kui hakkad oma enesetunnet pidevalt jälgima
Kui oled kogenud tugevat ärevust, võib sinu tähelepanu hakata väga kergesti pöörduma keha ja enesetunde poole.
Kas süda lööb liiga kiiresti?
Kas hingamine on normaalne?
Kas ma tunnen midagi rinnus?
Kas ma olen jälle ärev?
Kas see tunne läheb hullemaks?
Alguses võib selline jälgimine tunduda mõistlik. Tahad ju aru saada, mis sinuga toimub.
Aga mida rohkem hakkad ennast jälgima, seda rohkem kehalisi aistinguid märkad. Ja mida rohkem neid märkad, seda kergem võib olla neile tähendust anda.
Nii võib tekkida ring:
kehaline aisting → tähelepanu sellele → hirm → ärevus → veel tugevam aisting → veel suurem tähelepanu.
Ärevuse kartmine võib hakata elu piirama
Kui inimene hakkab kartma ärevuse tekkimist, võib ta hakata oma elu selle järgi kohandama.
Võib-olla ei lähe sa enam kohta, kus sul kunagi halb hakkas.
Võib-olla väldid rahvarohkeid kohti.
Võib-olla ei taha sa üksi kaugele minna.
Võib-olla valid alati koha, kust oleks lihtne lahkuda.
Võib-olla pead kellelegi lähedasele kogu aeg teada andma, kus sa oled.
Võib-olla kontrollid enne kodust lahkumist mitu korda, kas sul on kõik vajalik kaasas.
Väljastpoolt võib see tunduda lihtsalt ettevaatlikkusena.
Sinu sees võib aga toimuda pidev küsimus:
„Kuidas ma saan tagada, et mul ei hakkaks halb?“
Kui kogu elu hakkab muutuma ärevuse vältimiseks
Siin võibki tekkida väga oluline erinevus.
Kas sa teed midagi sellepärast, et sa päriselt tahad seda teha?
Või teed sa seda sellepärast, et tahad vältida võimalust, et ärevus võiks tekkida?
Kui üha rohkem otsuseid hakkab sündima teise küsimuse põhjal, võib ärevus hakata sinu elu juhtima isegi siis, kui sa parasjagu tugevat ärevust ei tunne.
Sa ei pruugi enam mõelda:
„Mida mina tahan?“
vaid:
„Mida ma saan teha selleks, et mul ei hakkaks halb?“
See võib olla väga väsitav.
Kas eesmärk peaks olema see, et ärevust ei tekiks kunagi?
Minu jaoks ei ole küsimus ainult selles.
Kui kogu tähelepanu läheb sellele, kuidas mitte kunagi ärevust tunda, võib ka ärevuse puudumisest saada asi, mida peab kontrollima.
Siis võib tekkida paradoks: inimene püüab ärevusest vabaneda, kuid kogu tema tähelepanu on endiselt ärevusel.
Sellepärast ei keskendu minu töö ainult sellele, kuidas ebameeldivat tunnet hetkel ära saada.
Mind huvitab rohkem see, miks ärevus on muutunud nii oluliseks, mida inimene selle juures tegelikult kardab ja millised sügavamad mustrid seda üleval hoiavad.
Ma tean seda ka omast kogemusest
Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.
Seetõttu ei räägi ma ärevusest ainult kõrvaltvaatajana.
Ma tean, mida tähendab see, kui ärevus hakkab sinu tähelepanu endale võtma ja sa hakkad järjest rohkem mõtlema sellele, kuidas seda kontrollida, vältida või ära hoida.
Minu enda kogemus on üks põhjustest, miks ma täna inimesi selles protsessis toetan.
Ma ei taha pakkuda järjekordset viisi, kuidas oma ärevuse eest peitu pugeda.
Minu jaoks on oluline minna sügavamale – mõista, mis on probleemi taga ja miks see muster üldse püsib.
Kui sa kardad juba seda, et ärevus võib tulla
Kui sinu elu on hakanud keerlema selle ümber, kas ärevus võib tekkida, millal see tekib ja mida peaksid tegema, kui see juhtub, siis võib olla aeg vaadata seda mustrit sügavamalt.
Sa ei pea ootama, kuni ärevus muutub veel suuremaks või hakkab sinu elu veel rohkem piirama.
Nõustamisel saame uurida, mis sinu ärevust üleval hoiab, millised hirmud ja mõttemustrid sellega seotud on ning miks on tekkinud vajadus oma enesetunnet nii tugevalt kontrollida.
Ma ei tööta selle nimel, et sa õpiksid ärevust lihtsalt paremini kinni katma. Töötan probleemiga sügavamal – selle juurte ja mustritega.
Olen selle tee ise läbi käinud.
Kui tunned, et see puudutab sind, saad minuga rääkida üle veebi.
Evelin Vahter
Kui sul on uued, väga tugevad või kiiresti süvenevad kehalised sümptomid või kahtlus mõnele terviseprobleemile, pöördu kindlasti sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.
Write first comment