Ma olen kõike proovinud“ – miks ärevuse leevendamisest ei pruugi piisata?

Oled lugenud artikleid, otsinud internetist vastuseid, proovinud erinevaid tehnikaid, jälginud oma mõtteid, püüdnud ennast rahustada ja võib-olla õppinud isegi väga hästi ära tundma, millal ärevus hakkab tekkima.

Aga vaatamata kõigele tuleb see tagasi.

Võib-olla mõneks ajaks läheb paremaks. Siis juhtub midagi, tekib uus pingeline periood või lihtsalt tuleb tuttav tunne tagasi.

Ja tekib küsimus:

„Miks ma ei saa sellest lihtsalt lahti?“

Võib-olla ei ole probleem selles, et sa pole piisavalt proovinud

Kui inimene on ärevusega hädas, on loomulik otsida lahendust.

Tahad teada, mida teha siis, kui süda hakkab kiiremini lööma.

Tahad teada, kuidas paanikat peatada.

Tahad teada, kuidas lõpetada ülemõtlemine.

Tahad teada, kuidas ennast kiiresti rahustada.

Kõik need küsimused on arusaadavad.

Aga vahel võib probleem seisneda selles, et kogu tähelepanu läheb küsimusele:

„Kuidas ma saan selle sümptomi ära?“

Kui sümptom väheneb, tundub kõik korras.

Kui sümptom tuleb tagasi, tundub, et midagi läks jälle valesti.

Nii võib inimese elu hakata järjest rohkem keerlema ärevuse jälgimise ja kontrollimise ümber.

Kui sümptom muutub probleemiks

Ärevus võib olla väga ebameeldiv.

Seetõttu on täiesti loomulik tahta sellest vabaneda.

Aga kui iga ärevuse märk muutub millekski, mida tuleb kohe kontrollida, võib ärevus saada sinu tähelepanu keskpunktiks.

Sa hakkad märkama:

• millal ärevus tekib;
• kui tugev see on;
• kui kaua see kestab;
• kas see on täna hullem kui eile;
• kas mõni tunne tähendab midagi;
• mida peaksid nüüd tegema, et see ära läheks.

Ja isegi siis, kui parasjagu ärevust ei ole, võib taustal püsida küsimus:

„Aga mis siis, kui see tuleb tagasi?“

Nii võib inimene olla ärevuse kontrollimisega hõivatud isegi rahulikumal perioodil.

Miks ärevus võib tagasi tulla?

Kui keskendume ainult nähtavale sümptomile, võib juhtuda, et selle all olev muster jääb muutmata.

Näiteks võib ärevuse taga olla tugev vajadus kontrollida.

Võib olla hirm eksimise või läbikukkumise ees.

Võib olla pidev vajadus teiste heakskiidu järele.

Võib olla raskus taluda ebakindlust.

Võib olla sügav veendumus, et midagi halba võib juhtuda ja selle ärahoidmiseks peab kogu aeg valmis olema.

Võib olla harjumus oma mõtteid, tundeid ja keha pidevalt jälgida.

Need asjad võivad väljenduda ärevusena, kuid ärevus ise ei pruugi olla kogu probleem.

Seetõttu on minu jaoks oluline küsimus mitte ainult:

„Kuidas ärevust vähendada?“

vaid:

„Mis seda ärevust minu elus üleval hoiab?“

Ülemõtlemine võib olla üks osa sellest ringist

Kui inimene tahab oma ärevusele kindlat vastust leida, võib ta hakata järjest rohkem mõtlema.

„Miks see minuga juhtub?“

„Millal see algas?“

„Kas ma teen midagi valesti?“

„Mis siis, kui see ei lähegi ära?“

„Mida ma peaksin veel proovima?“

Mõtlemine võib tunduda lahenduse otsimisena, kuid mingil hetkel võib sellest saada ülemõtlemise ring, kus vastuseid ei tule juurde, vaid küsimusi tekib järjest rohkem.

Siis ei pruugi järgmine nõuanne või tehnika olla see, mida tegelikult vajad.

Võib olla vaja mõista, miks sinu mõistus üldse nii tugevalt kindlustunnet otsib.

Minu lähenemine on teistsugune

Ma ei taha sulle öelda, et sul on vaja veel ühte tehnikat.

Ma ei taha, et sa peaksid oma elu järjest rohkem ärevuse järgi korraldama.

Ja ma ei taha õpetada sulle lihtsalt viise, kuidas ebamugavustunnet paremini kinni katta.

Minu töö keskendub sellele, mis on ärevuse taga.

Mis seda käivitab?

Millised mustrid seda alal hoiavad?

Miks on tekkinud vajadus nii palju kontrollida?

Miks on ebakindlust nii raske taluda?

Mida inimene tegelikult kardab?

Need küsimused võivad viia palju sügavamale kui ainult sümptomite vaatlemine.

Ma tean seda ka isiklikust kogemusest

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

Seetõttu tean, milline võib olla tunne, kui oled väsinud pidevast enda jälgimisest ja soovist aru saada, kuidas ärevust lõpuks kontrolli alla saada.

Minu enda kogemus on üks põhjus, miks ma täna inimesi selle teemaga toetan.

Ma ei räägi sellest ainult teooria põhjal.

Tean, kui oluline võib olla hetk, mil küsimus muutub:

„Kuidas ma saan ärevusest lahti?“

asemel küsimuseks:

„Miks see üldse minu elus sellisel kujul olemas on?“

Kui tunned, et oled juba kõike proovinud

Kui oled proovinud erinevaid viise ärevusega toime tulla, kuid tunned endiselt, et jõuad sama koha peale tagasi, ei tähenda see tingimata, et oled midagi valesti teinud.

Võib-olla oled lihtsalt keskendunud sellele osale probleemist, mida on kõige lihtsam märgata.

Ärevus on nähtav.

Selle taga olevad mustrid ei pruugi seda olla.

Minu nõustamise eesmärk on minna sümptomist sügavamale ja uurida probleemi juuri – mitte lihtsalt õpetada sind ärevust paremini kinni katma.

Kui tunned, et see lähenemine kõnetab sind, toimub nõustamine üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.