Mis on ärevuse tegelik põhjus? Miks sümptom ei ole kogu probleem?

See on täiesti arusaadav. Ärevus võib olla ebamugav, kurnav ja vahel isegi hirmutav. Kui see mõjutab und, suhteid, tööd või igapäevaseid tegemisi, tahaks inimene loomulikult, et see lihtsalt lõppeks.

Aga mõnikord võib ärevuse puhul olla oluline vaadata sümptomist kaugemale.

Sest ärevus, mida sa tunned, ei pruugi olla kogu probleem.

Ärevus võib olla millegi sügavama väljendus

Mõtle näiteks sellele, kui sul tekib ärevus mõne olukorra pärast.

Võib tunduda, et probleem on selles konkreetses olukorras.

Aga miks see olukord sinus sellise reaktsiooni tekitab?

Miks üks inimene saab samas olukorras olla rahulik, teine aga tunneb tugevat pinget?

Miks mõni olukord puudutab sind eriti sügavalt?

Miks tekib vajadus seda olukorda kontrollida, vältida või lõputult läbi mõelda?

Need küsimused võivad viia palju sügavamale.

Ärevuse taga võivad olla näiteks pika aja jooksul kujunenud mõttemustrid, sisemised uskumused, vajadus kontrollida, tugev hirm eksida, vajadus olla teistele meelepärane või raskus taluda ebakindlust.

Mõnikord on inimene nende mustritega nii harjunud, et ta ei märka neid enam.

„Ma lihtsalt olen selline“

Üks levinud mõte võib olla:

„Ma olen lihtsalt väga muretsev inimene.“

Või:

„Ma olengi selline ülemõtleja.“

„Ma pean kõike kontrollima.“

„Ma ei oska lihtsalt rahulikult võtta.“

Kui mingi muster on meiega kaua olnud, võib see tunduda osana meie iseloomust.

Aga harjumuspärane ei tähenda tingimata kaasasündinud või muutumatut.

Võib olla kasulik uurida, kuidas see muster sinu ellu tekkis ja mida see sinu jaoks tegelikult täidab.

Miks kontrollimine võib tunduda nii vajalik?

Ärevusega kaasneb sageli soov saada kindlustunnet.

Kui ma tean täpselt, mis juhtub, tunnen ennast paremini.

Kui ma olen kõik läbi mõelnud, olen valmis.

Kui ma kontrollin, saan olla kindel.

Kui ma saan kelleltki kinnituse, et kõik on korras, saan rahuneda.

Probleem võib tekkida siis, kui kindlustundest saab tingimus, mille olemasolul tunned ennast turvaliselt.

Sest elu ei saa kunagi pakkuda täielikku kindlust.

Alati jääb midagi, mida me ei tea.

Alati võib juhtuda midagi ootamatut.

Ja kui turvatunne sõltub sellest, et kõik peab olema ette teada ja kontrolli all, võib ärevus kergesti püsima jääda.

Ülemõtlemine ei pruugi olla probleem ise

Ülemõtlemist püütakse sageli lihtsalt peatada.

Aga võib olla huvitavam küsida:

„Miks ma üldse nii palju mõtlen?“

Mida ma oma mõtlemisega saavutan?

Kas ma otsin lahendust?

Kas ma otsin kindlustunnet?

Kas ma püüan vältida viga?

Kas ma üritan ennast kaitsta millegi eest?

Kas ma loodan, et kui ma kõik võimalikud stsenaariumid läbi mõtlen, ei saa midagi halba juhtuda?

Kui ülemõtlemisel on sinu jaoks mingi funktsioon, siis ainult mõtlemise peatamise proovimine ei pruugi probleemini jõuda.

Oluline võib olla mõista, mida sa oma mõtlemisega tegelikult teha püüad.

Seetõttu ei keskendu mina ainult sümptomile

Kui inimene tuleb minu juurde ärevuse, ülemõtlemise või pideva sisemise pinge tõttu, ei taha ma piirduda küsimusega:

„Kuidas saaksime selle sümptomi väiksemaks?“

Mind huvitab ka see, mis toimub sümptomist allpool.

Millised mustrid on kujunenud?

Mida inimene kardab?

Mida ta püüab kontrollida?

Millist kindlustunnet ta otsib?

Mida ta usub enda või maailma kohta?

Miks on ärevusel tema elus just selline koht?

See ei tähenda, et iga ärevuse puhul oleks üks konkreetne „varjatud põhjus“, mille saab lihtsalt üles leida ja eemaldada.

Inimese kogemus on keerulisem.

Kuid sageli on oluline mitte jääda ainult nähtava sümptomi juurde.

Ma tean seda ka isiklikust kogemusest

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

See annab mulle selle teemaga isikliku kokkupuute, mida üksnes kõrvalt vaadates ei oleks.

Tean, mida tähendab soov lihtsalt tagasi normaalse enesetunde juurde jõuda.

Tean ka seda, kui lihtne on keskenduda sellele, mida ärevus parasjagu teeb, selle asemel et vaadata, miks see muster üldse nii tugevaks on muutunud.

Minu jaoks oli oluline liikuda sümptomist sügavamale.

Just see kogemus on üks põhjustest, miks minu nõustamise fookus on probleemi juurtel ja mustritel, mitte ainult nende nähtavate sümptomite leevendamisel.

Kui tahad aru saada, mis sinu ärevust üleval hoiab

Võib-olla oled juba proovinud erinevaid viise ärevusega toime tulla.

Võib-olla saad sümptomitest aru, kuid ei mõista, miks need ikka tagasi tulevad.

Võib-olla tunned, et oled aastaid püüdnud ennast kontrollida, rahustada või oma mõtteid peatada.

Siis võib olla aeg vaadata küsimusest „Kuidas ärevust vähendada?“ kaugemale.

Võib olla olulisem küsida:

„Mis toimub minus ja minu elus nii, et ärevus saab ikka ja jälle sama mustri kaudu tagasi tulla?“

Sellele küsimusele vastuste otsimine ongi minu töö üks keskseid osi.

Ma ei taha lihtsalt aidata sul ärevuse sümptomit kinni katta. Tahan töötada probleemi juurte ja nende mustritega, mis sinu ärevust üleval hoiavad.

Nõustamine toimub üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.