Miks ärevus tuleb tagasi? Kui sümptom kaob, aga probleem jääb

Oled mõnda aega tundnud ennast hästi. Ärevust on vähem olnud. Ülemõtlemine on taandunud. Igapäevane elu tundub jälle normaalne.

Ja siis tuleb mingi hetk tagasi tuttav tunne.

Võib-olla hakkad jälle rohkem muretsema. Võib-olla tunned kehas ärevust. Võib-olla hakkad ennast jälgima või mõtlema, miks see tunne jälle tekkis.

Esimene mõte võib olla:

„Ma olen jälle alguses tagasi.“

Aga kas tegelikult oled?

Miks võib tunduda, et kõik tuleb tagasi?

Ärevus ei teki alati tühjalt kohalt.

Mõnikord muutuvad elus tingimused. Tuleb rohkem stressi, suur muutus, konflikt, ebakindlus või olukord, mis puudutab mingit vana mustrit.

Kui varasemalt kujunenud muster on endiselt alles, võib see uuesti aktiveeruda.

See ei tähenda tingimata, et inimene pole midagi õppinud või et kogu senine töö oli kasutu.

Võib hoopis olla, et nähtav sümptom on tagasi tulnud, sest selle all olev muster vajab endiselt tähelepanu.

Kui keskendume ainult ärevuse kadumisele

Kui eesmärk on lihtsalt see, et ärevus kaoks, võib tekkida väga konkreetne mõõdupuu:

„Kas ma olen praegu ärev või mitte?“

Kui vastus on „ei“, tundub kõik hästi.

Kui vastus on „jah“, tundub, et midagi on jälle valesti.

Nii võib isegi väike ärevuse hetk muutuda väga oluliseks.

„Miks ma seda jälle tunnen?“

„Kas see tähendab, et kõik tuleb tagasi?“

„Mida ma seekord valesti teen?“

Ja siis võib ärevusele lisanduda hirm ärevuse enda ees.

Hirm, et ärevus tuleb tagasi

See on üks väga oluline osa ärevuse ringist.

Kui inimene on kunagi kogenud tugevat ärevust või paanikat, võib tekkida hirm selle kordumise ees.

Siis ei ole probleem enam ainult:

„Mul on praegu ärevus.“

Vaid:

„Mis siis, kui mul tekib jälle ärevus?“

Selle tulemusena võib inimene hakata oma enesetunnet rohkem jälgima.

Kas ma olen rahulik?

Kas midagi on muutunud?

Kas see tunne meenutab varasemat?

Kas ma peaksin midagi tegema?

Ja mida rohkem tähelepanu läheb ärevuse võimalikkusele, seda olulisemaks võib see muutuda.

Miks ülemõtlemine võib uuesti käivituda?

Ülemõtlemine võib olla üks viis, kuidas mõistus püüab ebakindlusega toime tulla.

Kui midagi tundub kontrollimatu, hakkame rohkem analüüsima.

Mõtleme läbi erinevaid võimalusi.

Püüame ette näha, mis võib juhtuda.

Võtame minevikust olukordi ja analüüsime neid uuesti.

Loodame leida vastuse, mis annaks lõpuks täieliku kindlustunde.

Aga täielikku kindlustunnet ei pruugi tulla.

Seetõttu võib mõtlemine jätkuda.

Üks küsimus viib teiseni ja ühel hetkel on inimene taas selles tuttavas ülemõtlemise ringis.

Kas eesmärk peaks olema, et ärevus ei tuleks kunagi tagasi?

Ma ei näe eesmärki selles, et inimene peaks saavutama seisundi, kus ta mitte kunagi enam ärevust ei tunne.

Ärevus on inimese normaalne emotsioon.

Oluline erinevus on selles, kas ärevus on lihtsalt üks kogemus sinu elus või hakkab see sinu elu juhtima.

Kas sa hakkad selle järgi oma otsuseid tegema?

Kas väldid olukordi?

Kas kontrollid ennast?

Kas otsid pidevalt kindlustunnet?

Kas analüüsid oma mõtteid ja tundeid?

Kas kardad juba ette, et ärevus võib tagasi tulla?

Need on küsimused, mis võivad viia probleemi sügavamale tasandile.

Minu enda kogemus

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

Seetõttu mõistan väga hästi seda soovi, et lihtsalt ükskord oleks kõik jälle normaalne.

Aga minu jaoks ei olnud kõige olulisem õppida ärevust iga kord kiiresti ära kaotama.

Olulisem oli mõista, mis selle all toimub.

Miks ma reageerin nii, nagu reageerin?

Mida ma kardan?

Mida ma püüan kontrollida?

Miks on teatud asjad minu jaoks nii olulised?

Millised mustrid on minu sees kujunenud?

See on ka põhjus, miks ma täna oma töös ei keskendu ainult sümptomite leevendamisele.

Kui ärevus on jälle tagasi

Kui tunned, et ärevus on pärast paremat perioodi tagasi tulnud, ei pea see tähendama, et oled kõik saavutatu kaotanud.

Võib olla hoopis aeg vaadata, mida see uus olukord sinu kohta näitab.

Mis muutus?

Mis käivitus?

Milline vana muster tuli nähtavale?

Mida sa hakkasid jälle tegema?

Kas hakkasid rohkem kontrollima, vältima, otsima kindlustunnet või üle mõtlema?

Need küsimused võivad anda palju rohkem infot kui lihtsalt küsimus, kuidas ärevus võimalikult kiiresti ära saada.

Minu töö on minna sümptomist sügavamale – vaadata probleemi juuri ja mustreid, mis võivad ärevust üleval hoida.

Olen selle tee ise läbi käinud.

Kui tunned, et soovid oma olukorda sügavamalt mõista, toimub nõustamine üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.