Kui vajad kogu aeg kindlustunnet, et kõik on korras..

„Kas ma arvan, et kõik on ikka korras?“

„Kas ma arvan, et ta on minu peale pahane?“

„Kas ma arvan, et minuga ei ole midagi halvasti?“

„Kas ma oled kindel?“

Kui need küsimused on sulle tuttavad, ei pruugi nende taga olla lihtsalt soov midagi teada.

Mõnikord võib pidev kindlustunde otsimine olla seotud ärevusega.

Kui inimene tunneb ebakindlust, tahab ta loomulikult vastust. Vastus annab korraks rahu.

Aga kui vajadus kindlustunde järele muutub väga tugevaks, võib sellest saada ring, millest on raske välja tulla.

Kindlustunne annab hetkeks rahu

Kujuta ette, et mingi mõte tekitab sinus ärevust.

Sa ei tea, kas midagi on korras.

Küsid kelleltki.

Teine inimene ütleb:

„Jah, kõik on korras.“

Tunned kergendust.

Mõneks ajaks on rahu.

Aga siis tuleb uus küsimus.

„Aga mis siis, kui ta eksib?“

Või:

„Kas ma saan ikka päriselt kindel olla?“

Ja sa küsid uuesti.

Vastus annab jälle hetkeks rahu.

Sellest võib kujuneda väga tuttav muster:

kahtlus → ärevus → kindlustunde otsimine → kergendus → uus kahtlus.

Mida rohkem kindlustunnet otsid, seda raskem võib olla ebakindlust ilma selleta taluda.

Kindlustunde otsimine ei pea alati tähendama teistelt küsimist

Mõnikord otsid vastust ise.

Kontrollid internetist.

Loed sama asja mitu korda.

Vaatad üle sõnumi, mille sa kellelegi saatsid.

Analüüsid vestlust.

Kontrollid oma keha.

Mõtled läbi kõik võimalikud variandid.

Võrdled oma kogemust teiste inimeste kogemustega.

Kõik selle eesmärk võib olla sama:

„Ma tahan olla kindel, et kõik on korras.“

Ja kui vastus ei anna sajaprotsendilist kindlust, algab otsimine uuesti.

Aga täielikku kindlustunnet ei ole võimalik saada

See on üks ärevusega seotud probleemide keerukamaid kohti.

Me tahaksime teada, et midagi halba ei juhtu.

Tahaksime teada, et teine inimene ei pahanda.

Tahaksime teada, et meie tervisega on kõik korras.

Tahaksime teada, et teeme õige otsuse.

Tahaksime teada, et tulevik läheb hästi.

Aga elu ei anna meile selliseid garantiisid.

Kui sisemine turvatunne sõltub täielikust kindlusest, võib tekkida lõputu vajadus kontrollida.

Alati jääb veel üks „aga mis siis, kui...“.

Kui ebakindlus muutub talumatuks

Mõnikord ei ole kõige olulisem küsimus see, kas sinu kartus on põhjendatud.

Olulisem võib olla küsimus:

„Miks ma vajan selleks nii palju kindlustunnet?“

Mida ma kardan, et juhtub, kui ma ei tea vastust?

Miks on teadmatus minu jaoks nii ebamugav?

Mida ma üritan kontrollida?

Mida ma loodan kindlustunde abil vältida?

Need küsimused viivad meid ärevuse sümptomist sügavamale.

Sest kui keskendume ainult sellele, kuidas saada rohkem kindlustunnet, võib juhtuda, et tugevdame hoopis vajadust seda pidevalt otsida.

Ülemõtlemine ja kindlustunde otsimine käivad sageli koos

Kui vastust ei tule, hakkab mõistus töötama.

„Mis siis, kui...“

„Aga äkki...“

„Võib-olla tähendab see...“

„Kas ma peaksin...“

Üks võimalus viib teiseni.

Mida rohkem mõtled, seda rohkem võimalikke stsenaariume tekib.

Ja mida rohkem stsenaariume tekib, seda rohkem tahad kindlat vastust.

Nii võivad ülemõtlemine, ärevus ja kindlustunde otsimine moodustada ühe suure ringi.

Ma ei taha õpetada sulle, kuidas ennast rohkem rahustada

Kui inimene otsib pidevalt kindlustunnet, võib ka nõuanne „rahusta ennast“ muutuda üheks uueks viisiks ebamugavust kohe ära saada.

Minu jaoks on huvitavam küsimus:

Miks on sul vaja ennast nii palju rahustada?

Miks on ebakindlus nii raske?

Mida sa kardad?

Mida sa püüad kontrollida?

Millise sisemise veendumusega see seotud võib olla?

Siit saab alata töö, mis läheb sümptomist sügavamale.

Ma tean seda ka omast kogemusest

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

Seetõttu tean, kui tugev võib olla soov saada lõpuks kindel tunne, et kõik on korras.

Aga mida rohkem sõltub sinu heaolu sellest, et sa pead end kindlalt tundma, seda rohkem võib ebakindlus hakata sinu elu juhtima.

Minu enda kogemus on üks põhjus, miks ma täna ärevusega seotud nõustamisel ei keskendu ainult sümptomite vaigistamisele.

Mind huvitab see, mis on vajaduse taga pidevalt kontrollida, analüüsida ja kindlustunnet otsida.

Kui tunned, et otsid pidevalt kinnitust

Võib-olla küsid teistelt korduvalt, kas kõik on korras.

Võib-olla otsid internetist vastuseid.

Võib-olla analüüsid olukordi lõputult.

Võib-olla kontrollid ennast või oma keha.

Võib-olla tunned, et ilma kindla vastuseta ei suuda sa rahulikult edasi minna.

Kui see on muutunud sinu jaoks tuttavaks mustriks, ei pruugi probleem olla selles, et sul on lihtsalt liiga vähe vastuseid.

Võib olla oluline mõista, miks sa vajad neid vastuseid nii väga.

Minu töö on minna ärevuse nähtavatest sümptomitest sügavamale – probleemi juurte ja nende mustriteni, mis hoiavad seda ringi käimas.

Olen selle tee ise läbi käinud.

Kui soovid sellest rääkida, toimub nõustamine üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.