Mida paneme hambaharjale?

Hambapesu on enamikule meist sama elementaarne kui söömine. Kui sööki suhu pistes mõtleb nii mõnigi, et mida võtta või mida jätta, siis hambapastat valides peaks toimima samamoodi.

Mida me endale siis sisse sööme? Just nimelt sööme, sest iga aine, mis hambapastas on, imendub läbi suu limaskesta momentaanselt organismi ning mingi osa neelatakse ka alla. Suuõõne tervise hoidmisel ongi kõige olulisemaks kogu organismi seisund – kõik on omavahel seotud. Kui palju mäletate oma lapsepõlvest mustunud esihammastega lapsi, kellele hambaravi tuli teha täisnarkoosis? Seega – ükski hambapasta ei tee suus imet. Küll aga tasub jälgida, et hambapasta kaudu palju kahjulikku organismi ei jõuaks, mis hiljem teist otsa pidi meie keha, sealhulgas hambaid kahjustama ei hakkaks.

Näiteks fluor on nõrgalt kollakasroheline väga terava lõhna ja sööbiva toimega gaas, mis esineb looduses ainult mürgiste ühenditena. Kui vahepeal oli fluoriidi ülistav periood, kus uuringud tõestasid ainult selle mürgi kasulikkust, siis hilisemad tööd on entusiasmi kordades vähendanud: fluoriidi mõju kaariest ennetavana on välja tulnud ühel inimesel kuuest, kuid sama paljudel, kui mitte enamatelgi, tekib fluori ühendite kasutamisest haigus nimega fluoroos – hambad lähevad laiguliseks. Väidetavalt on fluoroosi sümptomiteks ka peavalu, lihasvalu ja nägemishäired.

Logodent – mittevahutav ja fluorita
Seetõttu pole imestada, et tervisesõbralikke tooteid müüvates poodides fluoriühenditega hambapastasid ei leia. Näiteks Logodent toodab tervet seeriat mittevahutavaid hambapastasid, kus ei leidu ei fluoriidi ega ka nahale ning limaskestadele kahjulikult, koguni vähkitekitavalt mõjuvat vahutajat naatriumlaurüülsulfaati, mida pakenditel märgitakse tavaliselt lühendiga SLS. Logodenti hambapasta koostis on suhteliselt lakooniline: sool, räni, vesi, sorbitool, taimsed ekstraktid. Teiste seas on koostises ka taimne puhastusaine sahharooslauraat, glütseriin ning naatriumhüdroksiid (NaOH) ehk seebikivi, mida kontsentreeritud variandis müüakse Torusiili nime all. See aine lagundab mustuse molekule.

Ciel D`Azur – savipasta
Savi on puhastusvahendite seas olnud tõenäoliselt nii kaua, kui inimesed puhastusvahendeid kasutanud on. Savihambapas-tasid soovitatakse eelkõige nende kasuliku toime tõttu igemetele ja hammastele: savi absorbeerib jääkaineid, toidab endas leiduvate mineraalidega igemeid ning tasakaalustab suu pH taset. Kui suu pH tasakaal on paigast ära, siis pole oluline, millega pesta – happeline keskkond lagundab hambaid niikuinii.
Lisaks valgele savile on Eestis saadaolevas Ciel D`Azuri savihambapastas ka mahepõllumajandusest pärit eeterlikud õlid tüümianist, mündist, rosmariinist, salveist, aniisist ning sidrunist. Need annavad pastale maitse ning mõjutavad suuõõnt fütoteraapiliselt. Lisaks sisaldab pasta glütserooli, mis on samuti tuntud kui glütseriin (vähem teada kui propaan-1,2,3-triool või 1,2,3-propaantriool), see on oma olemuselt alkohol. Kasutatakse kosmeetikatoodetes nahka niisutava toime tõttu. Koostises on ka bentoniit, peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim. Ning naatriumlaurüülsarkosinaat, mis on kahjulik kontsentreerituna. Hambapasta sisaldab ka looduslikku ksantaankummi, soola ja alkoholi.

Vähitekitajad Colgate herbal white hambapastas
Colgate´is olev söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat pole organismile midagi võõrast. Ka taimeekstraktid, ksantaankummi ja kaltsiumkarbonaat pole midagi erakordset. Sorbitool esineb magustajana peaaegu kõigis hambapastades, suurtes kogustes põhjustab see kõhulahtisust, kuid kuni kaks korda päevas herneterasuuruse pastakuuliga hambaid pestes negatiivseid kõrvalmõjusid ilmnema ei peaks. Alumiiniumoksiid on hambapastades abrasiivseks aineks – paraku armastavad inimesed tänapäeval valgema naeratuse nimel hambaid väga hoolega nühkida ning kui hambapastas abrasiivsed ained ka sees on, siis peagi on hamba pealmine kiht enamvähem maha kraabitud.
Kahjuks esineb antud hambapastas ka mitu sellist ainet, mida suhu panna väga nutikas pole. Metüülparabeen seostub allergiate ja vähkkasvajatega, SLS samuti. Fluoriid on ühend, millel kahtlustatakse mitmeid tervist kahjustavaid mõjusid olevat.

Lesnoi balsam – mitte kõige tervislikum
Lesnoi balzam on eestikeelse tõlke kohaselt ravi-hambapasta. Lisaks väga kasulikule ja tervendavale seedriseemneõlile on seal raudrohu, vereurmarohu, kummeli ja naistepuna saadusi. Kuid piprana suhkru sees on koostises ka juba mainitud SLS, fluoriid ja metüülparabeen.

Laste vaarikamaitseline Blendamed
Veel hullem on lugu laste vaarikamaitselise Blendamediga. Vaarikamaitse mõjutab fluoriidiga hambapastat alla neelama! Hambapesule ahvatlema tituleeritud sädelus pole hea tervisega kuidagi seotud. Lisaks muule kahjulikule on selles tuubis ka fosfaadid sees. Fosfaadid puhastusvahendites on taunitud eelkõige nende keskkonnaohtlikkuse tõttu.

Mida kõige populaarsemad hambapastad sisaldavad?
Fluoriid – fluoriidi mõju kaariest ennetavana on välja tulnud ainult ühel inimesel kuuest. Sama paljudel, kui mitte
enamatelgi, tekib fluori ühendite kasutamisest haigus nimega fluoroos – hambad lähevad laiguliseks
Naatriumlaurüülsulfaat ehk SLS – hambapasta vahuleajaja naatriumlaurüülsulfaat
mõjub limaskestadele kahjulikult, koguni vähkitekitavalt
Abrasiivained – kribivad pideva kasutamise tagajärjel hammaste pealiskihi
Fosfaat – puhastusvahendina on taunitud eelkõige keskkonnamõjude tõttu
Metüülparabeen – seostub allergiate
ja vähkkasvajatega
Seebikivi – kontsentreerituna tuntud Torusiili nime all

Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1321_1294.html

Eelmine
Koroonaviirus COVID-19
Järgmine
Uriiniteraapiaga nahahädade vastu

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: