Planeeri oma päeva targasti

Hiina meditsiini tõekspidamise järgi ringleb eluenergia kehas mööda 12 kanalit ehk meridiaani. Igas Hiina tunnis (vastab meie kahele tunnile ehk 120 minutile) aktiviseerub üks kanalitest. Kanalid on aga seotud kindla organi aktiivsusega.

Kuubalt pärit Hiina meditsiini arst dr Salustino Zaldivar Wong, kes on elanud ja töötanud Hiinas üle kahekümne aasta, tunnistas, et lääne inimene ehk ei saagi oma elu selle rütmi järgi korraldada, kuid parema tervise ja eduka tegutsemise huvides tasuks meilgi neid põhimõtteid järgida. “Iga inimese organism on eripärane, samuti pole laste organid lõplikult välja kujunenud. Seega ei saa öelda, et kogu rütmi peaks omaks võtma tund-tunnilt ja minutilt.”

Päeva algus

- Kella 5–7. Päike tõuseb. See on meie jämesoole aktiviseerumise aeg. Hiina uskumuse järgi eraldab jämesool hea halvast. Tark oleks ärgata koos päikesega ning minna tualetti. Hiiinlased usuvad, et kui varahommikul nn istest midagi välja ei tule, ei suuda inimene päeval eristada head halvast ega seega teha õigeid otsuseid.

Dr Wongil on siinkohal ka väike soovitus nii protseduuri kui päeva edendamiseks: “Jooge esimese asjana ärgates klaas sooja vett sidruni ja meega – see jook stimuleerib soolestikku.”

Samuti on see esimene Hiina tund soodne kehalisteks harjutusteks ja dr Wongi sõnul täituvad sel ajal Hiinas pargid harjutusi tegevate inimestega.

- Kella 7–9. Magu aktiveerub ning seetõttu on põhjust süüa päeva kõige tõhusam toiduportsion. “Sööge või šokolaadi, paksuks te ei lähe,” toonitas dr Wong. “Läänes on paljudel halb harjumus juua hommikul vaid kohvi ja tõtata tööle. Maole teeb see halba, ta tahab töötada, aga toidu puudusel krimpsub kokku. Sellest võivad tuleneda paljud seedeprobleemid.”

- Kella 9–11. Aktiviseerub põrn. Põrn on aga seotud mõtlemisega, õppimisega. Magu ja põrn on omavahel seotud: kui te maole kl 7– 9 toitu ei anna, on järgnevatel tundidel mõttetöö takistatud.

Keskpäeval ära rabele

- Kella 11–13. Südame aktiivsuse aeg. Sel ajal pole hea teha füüsiliselt rasket tööd ega aktiivset sporti.

Statistiliselt ilmneb sel perioodil päevas inimestel kõige enam südameprobleeme. Eriti neil, kel on diagnoositud krooniline südamehaigus või on paigaldatud südamerütmur.

- Kella 13–15. Peensoole aktiviseerumise aeg. Peensool on tundlik organ ning aitab kaasa toidu seedimisele. Sel ajal oleks mõistlik võtta päeva teine eine. Dr Wangi sõnul sõid vanad hiinlased sel ajal päeva viimase söögi, käisid sada sammu ja heitsid magama.

- Kella 15–17. Aktiviseerub kusepõis. Taas on käes aeg oma kehast mürke väljutada. Mürgid tekivad kehasse ka siis, kui päeva rütmi on rikutud või söödud vale toitu.

Üldiselt Hiina meditsiin ei dikteeri, mida täpselt millal sööma peab, vaid räägib kogustest. 2000aastase Hiina tarkuse järgi mõjutab sool meie luid ja magus verd. “Paraku on meie tervisele hea, kui sööksime maitsetut toitu,” tunnistab dr Wong. “Kui tunnete end halvasti, olete haige, on parem üldse mitte midagi süüa. Kui, siis vaid riisitummi. Nii Hiinas kui ka läänes on meie vanaemad tahtnud haigele lapsele ikka kanasuppi keeta. Kanasupist võib olla abi, kui olete lihtsalt nõrk ja kurnatud, mitte haige.”

Küll soovitab doktor juua sel ajal teed. Tema sõnul tõid kellaviietee traditsiooni Inglismaale hoopiski Indiast portugallased. Tee mõjub diureetikumina ning aitab mürke väljutada.

Vaikselt õhtusse

- Kella 17–19. Neeru aktiivsuse aeg. Sel ajal on hea tegelda füüsiliste harjutustega. Samas hoiatab Hiina tarkus liigse higistamise eest, mis soodustab külma ligilaskmist. Tuleb kaitsta oma neere, sest need kardavad külma. Dr Wong teab, et kui noore inimese keha on liiga palju neerude piirkonnas rõivastest katmata ehk siis kantakse nn nabapluuse, läheb külm organismi sügavale sisse ning selle tagajärjed võivad avalduda alles aastaid hiljem.

Sel varaõhtusel ajal on kasulik võimelda, et hoida ja parandada oma nn eluessentsi, mille saame sündides kaasa. Kasulik on qigong või jooga, sest hiinlased on arvamusel, et higistamisega kulutame ka oma eluessentsi.

- Kella 19–21. Perikardi aktiivsus. Luuakse ühendus südame ja teiste organite vahel. See on vaikne, intellektuaalne, päeva kokkuvõtete tegemise aeg. Siis ei tohiks enam liiga palju süüa, sest on mao aktiivsuse vastandaeg. Hea oleks süüa suppi või aurutatud köögivilju. Dr Wong lubab, et kui me pole niisuguse toiduga õhtusel ajal harjunud ning sööme kolmel õhtul seda kerge vastumeelsusega, siis neljandal õhtul juba mõnuga.

- Kella 21–23. Aktiviseerub kol­miksoojendi. Selles ajavahemikus peaks minema magama. Enne seda kulub ära rahulik lõõgastus. Kui lähete magama enne kella 11 õhtul, tuleb teil rahulik uni. Kui me kella 11 ja 1 vahel ei maga, oleme hommikul ebakindlad ning otsustusvõimetud.

- Kella 23–1. Aktiviseerub sapipõis. Rahutu uni öösel annab märku meie organite ebakõlast. Kui ärkate öösel vahemikus kella 23–1, võib oletada, et teil on probleeme sapipõiega.

- Kella 1–3. Maksa aktiviseerumise aeg. Kui rahutu uni esineb kella 1st 3ni, võivad selle põhjuseks olla maksaprobleemid. Ehk olete päeval söönud nn rämpstoitu?

- Kella 3–5. Aktiviseeruvad kopsud. Sel ajal ärganutel võib olla mingeid probleeme kopsudega.

Kuid 70% rahutu une põhjustest on hoopiski emotsionaalset laadi, näiteks stressist tingitud.

Tasub teada

Dr Wongi soovitused eestlastele

- Eestis on külm ja niiske. Te ei tohiks nii palju süüa külmi toite: jäätist, piima, juustu, toortoitu.

- Rohkem peaks sööma küpsetatud toitu.

- Kasulik – eriti naistele – on ingver, kaneel ja toor­šokolaad.