Ravimite kõrvaltoimed
Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik/
ohtlik ja soovimatu reaktsioon ravimi toimele,
mis tekib ravimi kasutamisel tavapärastel või
müügiloa tingimustes nimetamata kasutusaladel, ravimi valest kasutamisest tingitud
ravivea, ravimi väär- (sh üleannustamise) või
kuritarvitamise korral või ravimiga töökeskkonnas kokkupuutumisel ning mille puhul
ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja
kõrvaltoime vahel.
Ravimite, sh vaktsiinide kasutamisel tekkinud
võimalikest tõsistest kõrvaltoimetest peavad
arstid, õed ja ämmaemandad informeerima
Ravimiametit või müügiloa hoidjat, samuti
võivad nad teavitada mittetõsistest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest võivad teatada
ka patsiendid või edastada patsiendi teatise
proviisorid. Üks teatis võib sisaldada informatsiooni rohkem kui ühe kõrvaltoime kohta.
Ravimite kõrvaltoimete registreerimine võimaldab ühendada paljude arstide kogemused, mis saadakse ravimi kasutamisel suurel
hulgal ja väga erinevatel patsientidel. See
annab võimaluse harvaesinevate, kuid ohtlike toimete avastamiseks, mis on olulised
hinnangu andmiseks ühe või teise ravimi
eeliste ja puuduste kohta, seega kokkuvõttes
aitab valida parimat raviviisi. Kasu-riski suhte
muutumisel negatiivses suunas täiendatakse
vajadusel ravimiteavet, rakendatakse täiendavaid riskivähendamise meetmeid, peatatakse
või lõpetatakse ravimi müügiluba (olenevalt
riski raskusastmest).
Kõrvaltoime hinnatakse tõsiseks, kui see
lõpeb patsiendi surmaga, on patsiendile eluohtlik, patsient vajab seetõttu haiglaravi või
tema haiglaravi pikeneb, patsiendil tekib pikaajaline töövõime kaotus, raske või sügav puue
või kui kõrvaltoime põhjustab kaasasündinud
väärarengu või sünnidefekti.
Kõrvaltoime teatiste puhul hinnatakse kõrvaltoime ja ravimi vahelist põhjuslikku seost. See võib olla kas kindel (ingl k certain), tõenäoline (probable/likely), võimalik (possible), ebatõenäoline (unlikely), liigitamata (unclassified) või seost ei ole võimalik hinnata (unassessable/unclassifiable). 2017. a. saadeti Ravimiametile 338 kõrvaltoime teatist Eestis ilmnenud ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta, teatistes kirjeldati 1003 võimalikku kõrvaltoimet. Tervishoiutöötajad saatsid 230 teatist: 125 teatist Ravimiametile, 98 teatist müügiloa hoidjale (neist 10 teatist organiseeritud ohutusandmete kogumise raames müügiloa saamise järgsetest uuringutest või programmidest). Müügiloa hoidjad edastasid Ravimiametile 7 teatist meditsiinikirjanduses avaldatud juhtudest, kus kirjeldati kõrvaltoimeid ravimite kasutamisel Eestis. Patsiendid saatsid 108 teatist: 72 teatist Ravimiametile (neljal korral apteekri abiga), 36 teatist müügiloa hoidjale (kahel korral apteekri abiga). 338 teatisest 246 kirjeldati ravimite ja 92 vaktsiinide kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimeid. 286 teatises kirjeldatud kõrvaltoimete puhul hinnati seos ravimi/vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Neist 1 puhul seos kindel, 107 puhul seos tõenäoline, 178 puhul seos võimalik. Neist 201 paranes, 13 olid teatamise hetkel paranemas, 4 paranes jääknähtudega, 4 ei olnud teatamise hetkel/jätkuandmete saamisel paranenud, 56 juhul jäi kulg teadmata ning 8 juhul lõppes surmaga.
52 teatises kirjeldatud kõrvaltoimete puhul hinnati seos ravimi/vaktsiiniga ebatõenäoliseks. Neist 19 paranesid, 4 paranes osaliselt, 5 ei olnud teatamise hetkel paranenud, 22 juhul jäi kulg teadmata, 2 lõppes surmaga.
Kõrvaltoime teatiste puhul hinnatakse kõrvaltoime ja ravimi vahelist põhjuslikku seost. See võib olla kas kindel (ingl k certain), tõenäoline (probable/likely), võimalik (possible), ebatõenäoline (unlikely), liigitamata (unclassified) või seost ei ole võimalik hinnata (unassessable/unclassifiable). 2017. a. saadeti Ravimiametile 338 kõrvaltoime teatist Eestis ilmnenud ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta, teatistes kirjeldati 1003 võimalikku kõrvaltoimet. Tervishoiutöötajad saatsid 230 teatist: 125 teatist Ravimiametile, 98 teatist müügiloa hoidjale (neist 10 teatist organiseeritud ohutusandmete kogumise raames müügiloa saamise järgsetest uuringutest või programmidest). Müügiloa hoidjad edastasid Ravimiametile 7 teatist meditsiinikirjanduses avaldatud juhtudest, kus kirjeldati kõrvaltoimeid ravimite kasutamisel Eestis. Patsiendid saatsid 108 teatist: 72 teatist Ravimiametile (neljal korral apteekri abiga), 36 teatist müügiloa hoidjale (kahel korral apteekri abiga). 338 teatisest 246 kirjeldati ravimite ja 92 vaktsiinide kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimeid. 286 teatises kirjeldatud kõrvaltoimete puhul hinnati seos ravimi/vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Neist 1 puhul seos kindel, 107 puhul seos tõenäoline, 178 puhul seos võimalik. Neist 201 paranes, 13 olid teatamise hetkel paranemas, 4 paranes jääknähtudega, 4 ei olnud teatamise hetkel/jätkuandmete saamisel paranenud, 56 juhul jäi kulg teadmata ning 8 juhul lõppes surmaga.
52 teatises kirjeldatud kõrvaltoimete puhul hinnati seos ravimi/vaktsiiniga ebatõenäoliseks. Neist 19 paranesid, 4 paranes osaliselt, 5 ei olnud teatamise hetkel paranenud, 22 juhul jäi kulg teadmata, 2 lõppes surmaga.
Kirjuta esimene kommentaar