Suitsuvabad tubakatooted

Nagu enamik suitsetatavaid tubakatooteid, sisaldavad ka suitsuvabad tubakatooted närvimürki nikotiini, mis tekitab väga kergesti nii füüsilist nikotiinisõltuvust, käitumuslikku sõltuvust (rutiin, harjumus) kui ka sotsiaalset sõltuvust ning millest on väga raske vabaneda.

Suitsuvabad tubakatooted on klassifitseeritud kantserogeenseteks ehk vähki tekitavaks ning teadaolevalt sisaldavad need 28 erinevat vähki tekitavat ainet.[1] Suitsuvabade tubakatoodete ja tavasigarettide samaaegne kombineeritud tarvitamine suurendab nikotiinisõltuvust.

nuusktubakas

Nuusktubakas

Nuusktubakas ehk snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna nuuskamiseks. Lühikese ajaga satub tarvitaja vereringesse suur doos nikotiini. Nuusktubakas sisalduv mürgine nikotiin tekitab tarvitajatel sõltuvuse kiiremini kui sigareti suitsetajatel.

Kiiresti kehasse imenduv suur annus nikotiini võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, ka surma. Nuusktubakas sisaldab ühtekokku 28 erinevat vähki tekitavat ainet. Diilerite käest ostetud nuusktubakasse võib olla segatud ka narkootilisi aineid ja niiviisi võib nuusktubaka tarvitajast enese teadmata saada illegaalse uimasti sõltlane.


narimistubakas

Närimistubakas

Närimine on üks vanimaid tubakalehtede tarbimise viise. Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist, tavapäraselt on see ka maitsestatud, et peita tubaka ebameeldivat maitset. Tubakamassi lisatakse vett (40-60%), soolasid (NaCl, NaCO3), suhkrut (1%), säilitus-, maitsestus-, niiskust säilitavaid aineid jne. Maitsestamiseks lisatakse peamiselt puuviljade vesileotisi, mett, siirupit, vürtse või rummi.

Närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (millest suurem osa kuulub tubakataimedele). Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähkitekitavad ained (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jne).

Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tulemusena tekib igemepõletik. Närimistubaka kasutajate nikotiinikogused on suured, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini.

huuletubakas

Huuletubakas

Huuletubakas ehk mokatubakas ehk tups (rootsi keeles snus) on niisutatud ja auruga töödeldud pulbertubakas. See on lahtine niiske pulber, mis vormitakse näppude vahel kuulikeseks või on pakendatud teekotikesega sarnanevasse ümbrisesse. Selline pakendamisviis lihtsustab huuletubaka tarvitamist.

Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Kestva kontakti tõttu moodustub sülje ja tubaka segu (nn tubakamahl), mis kas sülitatakse välja, hoitakse suus või neelatakse alla.


Huule- ehk mokatubakas on suitsuvaba tubakatoode, mis sisaldab tugevat sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja üle 20 vähki tekitava aine.

Huuletubaka tarvitajatel imendub nikotiin suu limaskesta kaudu otse verre ning sealt edasi ajju. Kuna huuletubakas on limaskestaga püsivamas kontaktis, jääb nikotiin inimese organismi kauemaks ning selle tase on ühtlasem kui tavasigarette suitsetades. Samuti on tõenäoline, et kehasse jõuab sel viisil rohkem nikotiini. See on põhjus, miks huuletubaka tarvitajatel on oht nikotiinist sõltuvusse jääda suurem kui tavasigareti suitsetajatel.

Huuletubakas ei ole alternatiiv suitsetamisele või suitsetamisest loobumisele. Huuletubakast loobumise järgselt võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses, kui ta tegi seda enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Huuletubaka mõjud tervisele

  • Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Pideval huuletubaka tarvitajal on hambad ühtlaselt kollakaspruunid või isegi mustad ja katuga kaetud. Tekib halb hingeõhk.
    ohtlik
  • Huuletubakas võib põhjustada vähkkasvajaid. [2]Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda tubakasuitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta puutumata ühtegi elundit. Kestvam kontakt tubakakeemiaga suuõõnes on tõsine oht huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähi tekkeks. Kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre.
  • Huuletubaka tarvitamine tõstab südameataki ja insuldi riski. Huuletubakat tarvitades tõuseb ateroskleroosi ehk arterite umbumise risk. Arteri rabedale siseseinale kinnitunud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja takistab oluliselt verevoolu. Arteri valendiku oluline ahenemine või täielik sulgumine võib põhjustada aga südameatakki või insulti.
  • Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi ja avaldab uimastavat toimet. Lisaks põhjustab ärevushäireid ning tähelepanu- ja keskendumisraskusi.
  • Huuletubakas tõstab 2. tüübi diabeedi riski.
  • Rasedusaegne huuletubaka tarvitamine tõstab tüsistuste ja enneaegse sünnituse riski.

Levinumad eksiarvamused seoses huuletubakaga.

Müüt: Huuletubakas on ohutum kui sigaretid.

Tegelikkus: Üheks põhjuseks, miks noored huuletubakat tarvitavad, on usk, et see ei ole nii kahjulik kui suitsetamine. Nende endi hinnangul pole tegemist millegi halva, vaid süütu asjaga, mis uimastab ja mõnusalt lõõgastab. Levib uskumus, et huuletubakas ei põhjusta kopsuvähki, võhm ei kao jne. Ent ka huuletubaka tarvitamine põhjustab tõsiseid terviseriske ja viib nikotiinisõltuvuseni. Nikotiini hulk huuletubakas on kas võrdne või kõrgem sigarettide omast, olenevalt kasutamise sagedusest ja nikotiini imendumiskiirusest. Kuna huuletubakat ei suitsetata, tekib vähem tubakasuitsus sisalduvaid nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid aineid. Samas on huuletubaka tarvitamisviisi tõttu nikotiinitase organismis kestvam ja ühtlasem ning nikotiinidooside omastatavus suurem.

Müüt: Huuletubakas on hea alternatiiv suitsetamisele ja aitab suitsetamisest loobuda.

Tegelikkus: See seisukoht ei vasta tõele, sest huuletubaka tarvitamisel kujuneb nikotiinisõltuvus välja veelgi kiiremini ja tugevamalt kui suitsetades. Võrreldes suitsetamisega on huuletubaka tarvitamisel risk jääda nikotiinist sõltuvusse 2–4 korda suurem. Huuletubakast loobumise järgselt võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses, kui ta tegi seda enne huuletubaka tarvitamisega alustamist. Mida nooremana alustada huuletubaka tarvitamist, seda kiiremini ja tugevamalt kujuneb välja nikotiinisõltuvus ning seda raskem on loobuda selle tarvitamisest.

Müüt: Huuletubakat tarvitavad täiskasvanud mehed.

Tegelikkus: Tõde on see, et just suitsuvabu tubakatooteid tarvitavad kõige enam teismeealised ja noored. Sarnaselt teistele tubakatoodetele on kõige lihtsam huuletubakast hoiduda, sest lisaks tervist kahjustavale toimele tekitab see sõltuvust ja sellest on hiljem väga raske vabaneda.

Allikas: © 2015 Tervise Arengu Instituut  
tubakainfo.ee

Eelmine
Jänku-Juss õpib interntiohtusid vältima
Järgmine
E-sigaret / veip

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: