Aluseline toitumine toob kerge enesetunde

PH kehas näitab, kui happeline või aluseline meie organism on. Liigne happelisus kehas viitab happelistele jääkainetele, mis on soodne pinnas bakterite kasvuks. Bakterid ja erinevad mikroobid paljunevad happelises keskkonnas, mis võib omakorda viia organismi haigestumiseni. Seepärast on oluline hoida pH neutraalsena.

Oad on toitainerikkad ja aluselise toimega

Sõna pH tuleneb ladinakeelsest fraasist “Potentia hydrogenii” – p tähendab potentsiaali, võimalikku varu ja H on vesiniku sümbol. PH viitab vesinikioonide kontsentratsioonile aines ja näitab, kas tegemist on aluselise või happelise lahusega ning mõõdetakse seda ph skaala abil.

Sündides on vere pH aluselisem ning vananedes muutub happelisemaks. Kui vere pH on tasakaalust väljas (liiga happeline või aluseline), mõjutab see rakkude ainevahetuse aktiivsust.

Happeline veri mõjub halvasti keharakkudele, mis ei saa kahjustatult bakterite vastu võidelda. Kahjustatud rakud kannavad kehas eluks vajalikku hapnikku vähem edasi, mis omakorda tähendab vähem energiat ning põhjustab erinevaid terviseprobleeme.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimehe Ketlin Jaani-Vihalemi sõnul ei oska inimesed aimatagi, kui oluline on happe-aluse tasakaalu hoidmine organismis. „Isegi suhteliselt väikesed kõikumised võivad viia erinevate tervisemuredeni ning algpõhjuse välja selgitamine võib olla küllaltki tülikas,“ selgitas ta.

„Kuna meie Lääne dieet on niigi pigem ebatervislik, siis pole imestada, et ka pH on sageli paigast ära. Mida enam on meie toidulaual liha, nisu, riisi, suhkrut, alkoholi, kohvi ja töödeldud toitu, seda happelisemad me oleme. Seepärast ongi mõistlik hoida aluseid ja happeid moodustavate toiduainete suhe umbes 80/20,“ selgitas Jaani-Vihalem.

„Lisaks on oluline teada, et aluselist reaktsiooni tekitavate toiduainete mõju on mitu korda madalam kui happelist jääki tekitavatel toiduainel,“ selgitas Jaani-Vihalem 80/20 printsiibi tagamaid. „Kindlasti ei eksita siis, kui menüüs on rohkelt puu- ja köögivilju, idandeid ja vetikaid, seda nii pH seisukohalt kui ka lihtsalt tervisliku tasakaalustatud toitumise puhul“ lisas ta.

Et toime tulla bakterite ja toksiinidega võitlemisega, vajab nahk kergelt aluselist keskkonda. Kõht ja teised seedimise eest hoolt kandvad elundid on kõrgelt happelised.

Kuigi aluseliste toiduainete söömine aitab keha pH-d tasakaalus hoida, on oluline märkida, et seda ei saavuta üleöö. Regulaarne mitmekülgne aluseline toitumine, pikaajaline elustiili muutmine, kehale piisava füüsilise koormuse andmine ning samuti regulaarne mürkide väljutamine kehast aitab hoida tervise heas korras.

Tänapäeva toidulaud on üha rohkem kaldu happeliste toiduainete kasuks, pakkudes meile rafineeritud nisutooteid, suhkrutega rikastatud toiduaineid, rasvast liha ja kiirtoitu, mis tähendab, et meie kehad on liiga happelised. Kuigi keha suudab teatud koguses happelisi toiduaineid lagundada, mõjub liigne happelisus ülekoormavalt. Seepärast on oluline kanda hoolt pH tasakaalus hoidmise eest.

Hape kehas pole halb

Hape kehas iseenesest ei ole sugugi halb, kuid on oluline, et seda poleks liiga palju. Mao happeline keskkond pole vajalik mitte ainult toidu seedimiseks, vaid aitab ka võidelda mõndade mikroobide vastu, mis ei tohiks meie kehas olla.

Paljud reflukshaiguse ja kõrvetistega inimesed süüdistavad oma haiguses happelisi toiduaineid, kuid mõnikord võib probleem olla hoopiski selles, et nende kehas on liiga vähe hapet.

Valgurikkad toiduained, sealhulgas piim, aga eelkõige igasugune punane liha nõuavad seedimise lõpule viimiseks suurtes kogustes aluselisi mineraale. Esimene koht, kust keha neid mineraale otsima hakkab, on seedetrakt. Kui ta neid aga sealt ei leia, võtab ta kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi luudest.

Oluline on süüa palju värskeid köögivilju, aga kui vitamiinide ja mineraalide tase on endiselt madal, võib arstilt või toitumisspetsialistilt toidulisandite võtmiseks soovitusi küsida. Kui meie kehas on piisavalt mineraale, ei ole kehal vaja neid luudest võtta. Lühiajaliselt pole see kehale probleem, kuid pikaajaliselt võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi mitte ainult luudele, vaid meie üldisele tervisele.

Aluseline toitumine ennetab terviseprobleeme

Üle sajandi oleme olnud teadlikud, et toit mõjutab otseselt keha pH-d. Nobeli auhinna võitja doktor Otto Heinrich Warburg avastas 1931. aastal, et 95% kõigist vähivormidest arenevad happelises keskkonnas. Samuti tõestas ta, et vähk ei saa tekkida aluselises keskkonnas, kus pH on 7.36 või enam.

Ebatervislik toitumine ning stress põhjustavad keha happelisuse ning tekitavad kõrvetisi, refluksi, väsimust, iiveldust, ülekaalulisust, pea-, liigese- ja lihasvalu. Samuti tekitab happelisus kehas erinevaid allergiaid, neeruprobleeme, liigset higistamist, tselluliiti, kortse, seenhaigusi, aknet, rahutust, külmi käsi ja jalgu. Raskematel juhtudel võib see välja viia depressiooni, astma, impotentsuse ja infarktiohuni.

Aluseline toitumine aitab kaasa kaalualandamisele, hoiab keha immuunsüsteemi tugevamana ning alandab kehas põletikku. Liigselt happeline toitumine põhjustab kaalutõusu, erinevaid nahaprobleeme ning on soodne pinnas põletike tekkeks.

Kuna meie toidulaud on liiga happeline, siis harvemini tekitab probleeme liigselt aluseline pH organismis. Siiski on hea teada, mis võib juhtuda siis, kui keha on liiga aluseline. Üheks probleemiks on südamerütmihäired, mis pole küll kerged tekkima, kuid on üheks võimalikuks ohuks. Teisteks ohtudeks on hingamisprobleemid ja valu rinnus. Liigne aluselisus kehas võib viia kaaliumipuuduseni, mis omakorda võib tekitada probleeme neerude, südame ja seedeelundkonnaga.

Keha happelisust saab mõõta lakmuspaberiga, kuid samuti võib usaldada märke, mida keha meile saadab. Kui haigus on juba tekkinud, võib üsna kindel olla, et keha pH on tasakaalust väljas. Kui siiski otsustada keha pH-d mõõta lakmuspaberiga, siis oluline on meeles pidada, et mõõtmise ja viimase söögikorra vahel peaks olema vähemalt kaks tundi ning samuti tuleks mõõta seda igal päeval ühel ja samal ajal, et saada tõepäraseid tulemusi. Lakmuspaber on kättesaadaval apteekides ja erinevates tervisesalongides.

Aluselise toitumise tasemed

Keha neutraalseks pH-ks loetakse 7,0, sellest madalam number tähistab happelisemat ja suurem number aluselisemat keskkonda. Ideaalne pH kehas on 7.30 ja 7.45 vahel, mis peegeldab kerget aluseliset keskkonda. Sellest väiksem number tähendab, et kehas on liiga palju hapet ning pH tasakaalu saamist tuleks tõsiselt võtta.

Siinkohal on oluline mõista, et erinevates kudedes on pH tasakaal erinev, mistõttu pole võimalik tuua välja konkreetset numbrit, mis näitaks ideaalset pH tasakaalu kogu kehas. Näiteks inimese naha pH on ligikaudu 5.5, mis tähendab, et see on kergelt happeline. Inimese sülje pH on 6.5–7,4, tähistades pigem neutraalset pH-d. Seedetrakti pH kõigub lausa 1.5 kuni 7 vahel, olenedes selles, millises seedimise staadiumis keha parajasti on.

• 1 sidrun
• pool kurki
• 1/4 ingverit
• pool tassitäit piparmündilehti

Juhend:

• Koori ingver.
• Tükelda kõik koostisosad ning lisa vesi.
• Pärast ühekordset koostisosade kasutamist ei ole vajalik kõike minema visata, neid saab kasutada keskmiselt kolm päeva, lisades pidevalt vett.
• Parima tulemuse saamiseks joo hommikul enne söö

Ainevahetuse kiirendaja

Selle asemel et alustada hommikut kohviga, mis viib keha pH tasakaalust välja, anna päevale hea algus ja tee oma kehale teene tervisliku smuuti minikokteili näol. Sa võid joogi suures koguses ette valmistada ja siis külmkappi panna.

Vaja läheb:

• sidrunimahla
• õunaäädikat
• Cayenne’i pipart

Sidrunimahl ja õunaäädikas aitavad keha pH-d aluseliseks muuta ja pisut Cayenne’i pipart kiirendab ainevahetust, mis on abiks kaalualandamisel ning aitab ka keha hommikul üles äratada. Kui õunaäädikas ja sidrunimahl tunduvad hommikul liiast, siis lisa rohkem vett.

Märgid, et keha pH võib paigast ära olla:

• Kurnatus
• Kaaluprobleemid
• Depressioon
• Kõrvetised
• Puhitused
• Akne
• Lihasvalu
• Toiduallergiad
• Unehäired
• Keskendumisprobleemid
• Küünte ja juuste haprus
• Südamerütmihäired
• Probleemid põie ja neerudega

Aluselised toidud:

Kurk, peet, brokoli, kapsas, porgand, lillkapsas, seller, küüslauk, sibul, kaalikas, värsked herned, redis, paprika, tatar, hirss, spinat, läätsed, pähklid, avokaado, idandid, mandlid, spargel, basiilik, ingver, greip, rohelised oad, taimeteed, oliiviõli, kõrvits, rabarber, päevalilleseemned, maguskartul, tofu, tomat.

Happelised toidud:

Suhkur, valged jahutooted, liha, energiajoogid, maiustused, muna, piimatooted (eelkõige juust), töödeldud toiduained, karastusjoogid, kiirtoit, krevetid, mais, rukis, oder, seened, kartul, pistaatsiapähklid, arahhis, kuivatatud puuviljad, kääritatud toidud.