Mis on ärevushäire?

Kujuneb sündmuse mõjul, mis põhjustas tugevat psüühilist kannatust (näiteks raske õnnetus, äkilise surma nägemine, vägivalla ohvriks sattumine vms). Iseloomulik on kogetud sündmuse psühholoogiline kordumine (näiteks painavad unenäod, mälupildid), sündmust meenutavate situatsioonide vältimine (näiteks välditakse tegevusi, kohti või inimesi, mis sündmust meenutavad) ja suurenenud erutusseisundi sümptomid (näiteks unehäired, südamepekslemine, paanikahood). Vahel ollakse võimetud meenutama traumaatilise sündmuse mõndasid üksikasju, samal ajal kui mõned teised üksikasjad keerlevad pidevalt mõtteis. Sageli esineb ka depressiivseid sümptomeid (lootusetuse tunne, elurõõmu ja huvi vähenemine, süütunded). Traumajärgse stressireaktsiooni kergemad sümptomid ja sümptomite suhteliselt kiire möödumine normaalseks, kuid kui sümptomid on esinenud koormaval viisil üle kuu, võib tegemist olla häirega.

Iseloomulik on tugev hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees. Kardetakse sattuda piinlikku olukorda ja teiste naerualuseks olemist. Tavalisemad sotsiaalsed olukorrad, mille ees hirmu tuntakse on teistega koos einestamised, ülemuste või õpetajatega suhtlemine, avalikud esinemised, kohtumised võõraste inimestega, telefoni kasutamine ja olukorrad, kus teised pealt vaatavad. Tavaliselt ei avaldu sümptomid pere ja sõprade ringis ega ka päris võhivõõraste ringis. Enamasti avalduvad sümptomid tuttavate inimeste ringis, kes ei ole inimesele väga lähedased või usaldusväärsed.

Foobiale on iseloomulik hirm mingi kindla asja, tegevuse või situatsiooni ees, mis tegelikult endast olulist ohtu ei kujuta (näiteks loomad,ämblikud, kõrged kohad, äike, pimedus, kinnised ruumid jms). Sageli saab inimene ka ise aru, et tema hirm on põhjendamatu, kuid ta ei suuda seda kontrollida. Kardetud objekti või olukorra vältimine süvendab foobiat.

Iseloomulik on korduvad ja ootamatud paanikahood, millega kaasneb hirm uue paanikahoo ees. Seetõttu hakatakse uue paanikahoo ärahoidmiseks vältima situatsioone, milles paanikahood tekivad. Paanikahooks nimetatakse tugevat ja järsku tekkivat ärevus-, hirmu- või paanikatunnet, mis esineb koos mitme teise lisasümptomiga (vaata allpool). Hoog algab tavaliselt kiiresti ja kestab enamasti alla poole tunni, kuid vahel ka mitu tundi. Sageli esineb paanikahäire koos agorafoobiaga ehk hirmuga avalike kohtade ees.

Inimesel võidakse diagnoosida paanikahäirega, kui tal on olnud ootamatuid paanikahoogusid vähemalt 4-a alljärgneva sümptomiga:

• südamekloppimine
• higistamine
• värisemine
• õhupuudus
• lämbumistunne
• valu või ebamugavustunne rinnus
• iiveldus
• peapööritus
• hirm kaotada enda üle kontroll või hirm minna hulluks
• surmahirm
• tuimus või surisemistunne
• külmavärinad või kuumahood

Iseloomulikud on sundmõtted ja –teod, mille kontrollimine on raske ja võib tunduda isegi võimatu. Sundmõtted ja –teod häirivad inimest, on aeganõudvad ja enamasti segavad märkimisväärselt igapäevast elu. Tegemist võib olla obsessiiv-kompulsiivse häirega, kui inimesel esinevad:

• Sundmõtted. Sundmõtted on korduvad ja püsivad mõtted, mis on enamat kui ülemäärane muretsemine reaalsete probleemide pärast. Püüded selliseid mõtteid maha suruda ei taha õnnestuda. Näiteks: määrdumis- või nakatumishirm (mõtted kahjust, mida võiks tekitada kokkupuude ohtlikuna tunduva ainega, näiteks mustustega, viirustega)
• Sundteod. Sundteod on nähtavad või varjatud korduvad tegevused või vaimne tegevus (nt loendamine, sõnade vaikne kordamine), mille järele tuntake tungivat vajadust ning mille eesmärk on enamasti vältida/ vähendada kannatusi või ära hoida mõnd hirmsat sündmust. Näiteks: nakatumishirmus inimene võib lisaks pidevale käte pesemisele käia sageli arsti juures, koduseid pindu steriliseerida jms.
• Sundmõtted ja sundteod samaaegselt.

Kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus, mis häirib igapäevaelu. Puudub konkreetne ärevuse vallandaja (näiteks lennukiga sõitmine või avalik esinemine), kuid ollakse pidevalt mures, et juhtub midagi halba. Inimene võib kannatada üldistunud ärevushäire all kui tal esineb:

• ülemäärane ärevus ja muretsemine mitmesuguste sündmuste või tegevuste pärast;
• muretsemist on raske ohjata ja see häirib igapäevast elu;
• ärevus, millega kaasnevad rahutus, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, lihaspinge, seedetraktivaevused, unehäired.

• südame kloppimine
• higistamine
• värisemine, vappumine
• suukuivus
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
• valud või ebamugavustunne rindkeres
• iiveldustunne või ebamugavustunne kõhus
• lihaspinge ja lihaspingega seonduvad valud
• kuuma- ja külmahood
• tuimusetunne või surinad
• pearinglus, ebakindlusetunne
• tükitunne kurgus, neelamisraskused
• uinumisraskused

• rahutus, võimetus lõõgastuda
• pingetunne
• kergesti ehmumine, ka tühistel põhjustel
• muretsemise, ärevusest tingitud keskendumisraskused
• tunne, justkui pea läheks mõtetest tühjaks
• kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
• hirm kaotada enese üle kontroll, hulluks minemise tunne
• surmahirm
• tunne, et välised objektid on ebareaalsed
• eemalolekutunne – tunne, justkui sa ei oleks reaalselt siin